Küla 1 – oli kord üks Küla
mai 4th, 2012
Oli kord üks Küla.
See oli selline pisikene küla nagu ikka, aga ainult selle vahega et see oli teise küla sees mis oli kõvasti suurem kui see Uus Küla. Seal Uues Külas elasid inimesed kes olid tulnud sinna hoopis kaugemalt asuvast Vanast Külast, sest et neile tundus et seal väiksemas ja Uuemas Külas on rohi palju rohelisem ja taevas hoopis sinisem.
Paljud elanikud sealt kaugemalt mahajäetud Vanast Külast vaatasid kogu aeg vesise suuga sinna väikse Uue Küla poole ja arvasid et seal on elu ikka ilus. Paljud pakkisidki oma kotid ja läksid teele.
Alguses uued Külaelanikud vaatasid et seal Uues Külas oli kõik väga mõnus – neil olid omad Köstrid, Õpetajad ja Teadjamehed. Neil olid Koorijuhid ja Autoriteedid. Neil olid isegi Vandenõuteoreetikud ja Laekurid. Neil olid olemas kõik põhilised tegelased kes ideaalse Küla toimimiseks vajalikud olid.
Aga mõne aja pärast hakkasid uued Külaelanikud vaatama et midagi selles muinasjutus siiki ei klapi. Ilusate värviliste kardinate taga – mis Külaväravaid kaunistasid – oli siiski midagi valesti. Nad hakkasid märkama, et paljud Kohalikud arvasid, et nad on hoopis paremad kui kõik ülejäänud. Mõned neist ei kannatanud oma endiseid Vana Küla elanikke, kes olid maha jäänud – mõned arvasid et nad võivad käituda Uue Küla elanike rahaga nii nagu nad ise heaks arvavad ning samal ajal ei saanud ka keegi neid kontrollida. Samal ajal ka keegi eriti ei tahtnud, sest et siis oli oht et see Külaelanik kes liiga palju räägib ja uurib, ei ole enam Uues Külas teretulnud. Hakkas välja tulema et kõik Uue Küla elanikud siiski ära lahterdatud: Vanad Olijad (ehk Kringli Generatsioon) , Uued Tulijad ja Kohalikud.
Vanad Olijad (Kringli Generatsioon) olid need kes olid täitsa alguses Uut Küla rajama tulnud. Nad olid juba vanad ja omasid mitut põlvkonda järglaseid. Ise olid nad suht rahuliku ja lepliku meelega ning täitsa toredad, kuid natukene paranoilised. Sest et nemad tulid Uut Küla looma poolenisti vägisi – kuna Vanas Külas oli poliitiliselt paha pinnas millegi kasvatamiseks. Nende Lõkkeõhtud lõppesid alati Kohvi ja Kringliga. Ja see oli nagu Aamen kirikus.
Uued Tulijad olid need, kes nägid kaugelt, et seal Uues Külas on ikka oluliselt parem elu. Osad olid ka need kes tulid lihtsalt Vanadele Olijatele külla või siis lihtsalt tulid maailma uudistama. Valdavalt olid nemad siiski avatud meelega ning tahtsid igasuguseid uusi asju teha. Oli ka neid, kes põgenesid Vanast Külast oma pattude või tagakiusamise pärast.
Kohalikud olid nüüd juba Uues Külas sündinud Vanade Olijate järglased. Neid oli igat masti – osad olid väga Uute Tulijate moodi ja uuendusliku meelega, kuid osad olid täiesti kindlad et nemad on kõikidest teistest Uue Küla elanikest oluliselt paremad. Ja nad ka käitusid vastavalt. Kuna Uus Küla oli elutasemelt kõrgem ning elu oli vähemate tegemistega hoopis rohkem tasustatud, siis osa Kohalikest olid Vana Küla mõistes ikka päris laisad ja madala haritusega. Loomulikult said nad Uues Külas hästi hakkama kuna mõõdulatt oli kah hoopis madalam ning tihtipeale polnud ka konkurentsi mis tõstaks kvaliteeti.
JÄTKUB…
kirjutas Klamber
